Soovin jõudu lehekülje tõlkijatele!

9.klassi õpilaste ajaveebe juba hindasin. Arvestasin kujundust, teema “karjäär” olemasolu koos vastavate linkidega. Kõrvaldatud pidid olema üleliigsed vidinad ja ingliskeelsed tekstid asendatud eestikeelsetega. Vajalik oli lisada kaks postitust ning seejuures jälgida ka õigekirja reegleid.  Peale eelmist informaatika tundi vaatasin nende ajaveebid üle ning saatsin igale õpilasele individuaalse kommenataari, mille põhjal tuli teha parandused ja lisamised.

Postituste olemasolu jälgisin vookogus netvibes.com/maarika. Vookogus lisasin erinevate klasside ajaveebide jälgimiseks ka erinevad leheküljed. Sel moel on ülevaade parem.

Alustasin ka 8.klassi õpilastega ajaveebide koostamist. Tuleb veel paar tundi tööd teha, et oleks, mida hinnata.

PbWikisse failide laadimine õnnestus edukalt ning kasutan seda ka edaspidi tööde kokkukorjamise kohana.

Erinevate sotsiaalsete programmide kasutamine hõlbustab minu tööd ning tegelen sellega ka edaspidi. Tegin õigesti, et osalesin kursusel “Sotsiaalne tarkvara”.

Youtube.com’i oli mul plaanis juba ammu videosid üles panna. Nimelt tegime 2006.-2007.aastal koolis õpilastega animafilme. Tegin tollal zone.ee’s kodulehe, kuhu panin filmid ülesse. Osad jäid veel lisamata. Kuid nüüd ei saa olemasolevate paroolidega sisse. Olen ilmselt unustanud ja need, mis üleskirjutatud, ei sobi. Aga tahan nad laadida ühte kohta. Ja selleks sobib ideaalselt youtube.com.

Slideshare.net on väga hea esitluste kogumise koht. Ei ole vaja mõelda, kas see esitlus on nüüd klassiarvutis olemas või on hoopis tööarvutis või koduarvutis. Ükskõik, kus avad slideshare.net’i lehekülje, leiad vajaliku esitluse. Meeldib ka see, et on võimalik täisekraanil vaadata.

Flickr.com’i ma ilmselt kasutama ei hakka, sest olen eelnevalt juba leidnud väga hea piltide laadimise lehekülje. Nimelt picasaweb.com. Ja hea on, kui ka pildid on ühte kohta laetud. Kuid ega asjata ei öelda, et iial ära ütle iial. Nii et mine tea.

Olen õpetaja, kes arvab, et igast õppimisest leiab igaüks endale kasulikku infot.

e-õpet tuleks kasutada kindlasti kõrgkoolides kui ka kutsekoolides, kus omandavad eriala keskharidusega noored. Võibolla vähem gümnaasiumis. Põhihariduse baasil eriala õpetatavates kutsekoolides ja põhikoolis tuleks e-õpet kasutada vaid erandjuhtudel. Põhikooli õpilane vajab siiski õppimisel suunamist õpetaja poolt, sest ta alles õpib ise õppima. Suunamist ja kontrolli vajavad ka põhikooli lõpetajad, kes on asunud eriala õppima. Tihti ei olegi neil teist valikut, sest paremate hinnete saamiseks ei ole viitsitud vaeva näha. Ja need, kelle jaoks õppimine ongi raske, vajavadki rohkem toetust õppimisel.

Gümnaasiumi lähevad tänapäeval õpilased, kes soovivad edaspidi õpinguid jätkata kõrgkoolides või ei suuda veel valida eriala. Gümnaasiumi lõpetajad, kes suunduvad kutsekooli, on juba aru saanud, et tuleb ise toime tulla. Seega peaksid suutma õpinguid jätkata osaliselt ka e-õppe abil. Osaliselt sellepärast, et eriala õppimisel on suur ja tähtis osa siiski praktilistel töödel.

Kõrgkoolidesse astujatelt eeldamegi, et ta on suuteline iseseisvalt teadmisi omandama. Järelikult, kui ei saa hakkama, on ta teinud vale valiku.

Mida ja kuidas õpetaja e-õppel kasutab, otsustab ta vastava programmi kasutamisel oma teadmiste ja oskuste ning õpitulemuste järgi.

Üheks infojagamise võimaluseks ongi Web 2.0. Tuleb ainult tutvustada õpilastele sotsiaalseid tarkvarasid ning nende kasutamise põhimõtteid ja kasulikkust.

Arvan, et edaspidi kandub osaliselt gümnaasiumides ja kutsekoolides õpe veebi, kus kasutatakse rühmatöö tegemiseks üheskirjutamist. Õppimise ajakulgu jälgib õpetaja vookogusse koondatud blogidest ning suhtlemine toimub foorumites. Kõrgkoolides see juba toimub. Üheks näiteks on seesama “Sotsiaalsete tarkvarade” kursus Moodle’s ning WebCT.

Et gümnaasiumid ja kutsekoolid nii kaugele jõuaksid, oleneb siiski eelkõige koolijuhtidest ja õpetajatest. Kui ikka õpetaja ei ole huvitatud ning keeldub sellisest õpetamisviisist, siis ei saa teda ka selleks sundida. Õpetajate valik on meil hetkel selline nagu on. Väga paljud õpetajad, kes soovivad jääda teenitud puhkusele, ei saa seda aga teha, sest ei ole uut õpetajat kuskilt tulemas. Ja jõuame ringiga kõrgkoolideni, kes ei õpeta meie koolidele piisavalt õpetajaid. Aga nendest probleemidest on juba piisavalt räägitud ning neid ei ole mõtet siin korrata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et koolide lõpetajad, kes tunnevad Web 2.0 võimalusi, on kindlasti informeeritumad. Väiksema ajakuluga leitakse vajalikku infot, mis aitab kiiremini orienteeruda tänapäeva ühiskonnas.

Otsustasin täna proovida ka netvibes.com’i ja üllatus-üllatus, lausa eestikeelne. Seal tuleb jälgida ainult, kas tahad avalikku lehekülge või oma era lehekülge. Loomulikult võib kasutada nii ja naa.

Igatahes tegin sinna ajaveebide voo, et oleks mõnus ühest kohast infot kiiresti lugeda. Saan teada, mida kirjutavad kursusekaaslased oma ajaveebis. Põhiline on siiski jälgida 9.klassi õpilaste tegemisi ajaveebides.

Siit õpetus, et tuleb ikka üle vaadata kõik pakutavad programmid ning seejärel teha oma valik.

Pean nüüd veidi vahet sotsiaalsete tarkvarade õppimisel. Järgmisel nädalal tegelen sellega edasi. Osalen nädalavahetusel põneval kursusel, milleks on “Koolirobootika”.

Kommenteerisin Katrini dokumenti.

Tegelikult õpin mina koos õpilastega. Ja see ongi selle asja juures kõige toredam.

PBWiki‘sse failide laadimine edenes ka hästi. Lisasin oma wikisse õpilaste e-mailid kasutajateks. Seejärel pidid nemad oma postkastist aktiveerima lingi, kus tuli neil registreerida oma kasutajanimi ja parool. Sellega sisenedes laadisid nad oma tööd minu wikisse. Tööde läbivaatamine ja hindamine oli tunduvalt lihtsam.

Vookogust olen ka üht-teist juba aru saanud. Aga ei meeldi mulle see, et vahel sinna lisatud ajaveebid ei ole nähtavad. Veel ei ole aru saanud ka sellest, kas ma saan seda jälgida ainult siis, kui olen sisse loginud. Hetkel ei ole muul viisil õnnestunud lehekülge lugeda.